Vaquita päev

. väike lehm on peaaegu välja surnud.

Teadlaste hinnangul on sellel liigil praegu umbes 60 isendit ja see väheneb kiiresti. Me ei tea ülejäänud isendite vanuse/soo koostist ja eriti ei tea me emaste arvu ja nende paljunemisvõimet. Kui ülejäänud populatsioonis on oodatust (või loodetust) rohkem isaseid või vanemaid emasloomi, on liigi seisund veelgi halvem, kui üldarv näitab.

Ebatõhus kalanduse juhtimine ja seire.

Legaalselt ja ebaseaduslikult kasutatud nakkevõrgud on hävitanud vaquita populatsiooni. Kõige rohkem on kahju teinud sinikrevettide (seaduslik) ja totoaba (praegu ebaseaduslik) püük; koos on nad kindlasti tapnud sadu – ja võib-olla ka tuhandeid – vaquita’sid, kuna seda liiki teaduslikult kirjeldati 1950. aastatel. 

Liikide taastamiseks on tehtud mõningaid abistavaid katseid, kuid sellised meetmed ei ole järjekindlalt suutnud pakkuda täielikku vajalikku kaitset. Umbes kaks aastakümmet tagasi kutsus Mehhiko kokku rahvusvahelise vaquita taastamisrühma (CIRVA) ja alates oma esimesest aruandest on CIRVA vankumatult soovitanud Mehhiko valitsusel vabastada vaquita elupaik nakkevõrkudest. Hoolimata tehtud jõupingutustest püütakse endiselt legaalset nakkevõrguga kala (nt kurvikala), ebaseaduslik nakkevõrkudega püük on taastunud totoaba puhul ning ka kadunud või kummitusvõrgud võivad vaquita tappa. Ebakindlus nakkevõrkude tekitatud kahju ulatuse osas tuleneb asjaolust, et Mehhiko valitsusel puudub tõhus süsteem vaquita kaaspüügi jälgimiseks rikkuvates püügipiirkondades. Teadlased on pidanud 1990. aastate alguses läbi viidud uuringu ja perioodilise anekdootliku teabe põhjal järeldama vaquita suremuse määra. 

Mehhiko, USA ja Hiina ebaõnnestumised/kaotatud võimalused.

Ka Mehhiko valitsus ja kalatööstus ei ole suutnud rakendada alternatiivseid püügiviise (nt väiketraalid), hoolimata asjaolust, et vajadus alternatiivsete püügivahendite järele on olnud ilmne juba vähemalt kaks aastakümmet ja alternatiive on kasutatud ka teistes riikides. Need jõupingutused on nurjatud valel hooajal tehtud katsete tõttu, nakkevõrkude tihe loomine uurimispiirkondades on takistatud ja kalandusministeeriumi CONAPESCA ebatõhusus on üldiselt õõnestanud. 

USA valitsus on andnud olulist teaduslikku tuge vaquita populatsiooni hindamisel ja aidanud täiustada väikeseid traale, et neid saaks kasutada California lahe põhjaosas. Siiski impordib USA suurema osa vaquita elupaigast püütud sinikrevettidest ja ei ole suutnud piirata sinikrevettide importi, nagu on ette nähtud mereimetajate kaitse seadusega. Seetõttu on ka USA süüdi vaquita staatuse languses.

Ka Hiina on süüdi oma totoaba ujumispõie turu tõttu. Siiski ei saa vaquita taastumine sõltuda ideest, et Hiina peatab selle kaubanduse. Hiina ei ole pikka aega suutnud tõestada, et suudab kontrollida ohustatud liikidega kauplemist. Ebaseadusliku totoabakaubanduse peatamiseks tuleb seda rünnata selle allika juures. 

Vaquita päästmine.

Erinevad mereimetajate liigid on sarnasest madalast arvukusest taastunud ja me suudame vaquita languse tagasi pöörata. Meie ees on küsimus: "Kas meil on väärtusi ja julgust vajalike meetmete rakendamiseks?"

Vastus jääb ebaselgeks.

2015. aasta aprillis kehtestas Mehhiko president Nieto kaheaastase nakkevõrkude keelu vaquita praeguses levilas, kuid see keeld aegub 2017. aasta aprillis. Mida Mehhiko siis ette võtab? Mida USA ette võtab? Peamised võimalused näivad olevat (1) nakkevõrkudega püügi täieliku ja alalise keelu rakendamine ja jõustamine kogu Vaquita levilapiirkonnas ja kõigi kummitusvõrkude eemaldamine ning 2) osa vaquita püüdmine, et säilitada vangistuses olevat populatsiooni, mida saab kasutada loodusliku populatsiooni taastamine.

Oma viimases (7.) aruandes väidab CIRVA, et ennekõike tuleb liik loodusesse päästa. Selle põhjenduseks on see, et looduslik populatsioon on liigi taastumise ja elupaiga säilimise tagamiseks hädavajalik. Me suhtume sellesse väitesse mõistvalt, sest suures osas on selle eesmärk sundida Mehhiko otsustajaid astuma julgeid samme, mille üle on aastakümneid vaieldud, kuid mida on ebatõhusalt järgitud. Selle võimaluse rakendamisel on võtmetähtsusega Mehhiko tippametnike otsustusvõime ja Mehhiko mereväe pidev jõustamine, mida toetab Sea Shepherd. 

Kui aga minevik on parim tuleviku ennustaja, siis liikide pidev vähenemine näitab, et Mehhiko ei rakenda ega säilita õigel ajal täielikku keeldu, et liik päästa. Sel juhul näib parim strateegia olevat meie panuste maandamine, võttes osa vaquitast vangi. 

Vangistatud elanikkonna säilitamine.

Vangistatud elanikkond on parem kui mitte midagi. Vangistatud elanikkond on lootuse alus, nii piiratud kui see ka pole.

Vaquita vangistusse viimine on oluline ülesanne, mis nõuab, et me ületaksime suure hulga väljakutseid ja vajadusi, sealhulgas rahastamist; vähemalt väikese arvu nende tabamatute loomade asukoht ja püüdmine; transportimine ja majutamine kas suletud rajatisesse või väikesesse kaitstud looduslikku merekeskkonda; parima võimaliku mereimetajate veterinaar- ja loomakasvatuspersonali kaasamine koos vajalike tarvikute ja varustusega; juurdepääs diagnostikalaboritele; Toidu pakkumine vangistuses viibivatele isikutele; toite- ja sügavkülmikuga hoiuruumid; vaquita ja veterinaar-/majapidamispersonali turvalisus; ja toetus kohalikult piirkonnalt. See oleks „Tere, Maarja” – raske, kuid mitte võimatu. Siiski pole meie ees seisnud küsimus, kas suudame vaquita päästa, vaid kas me otsustame seda teha.