Ookeani elu võib aidata kliimamuutusi leevendada: uus uuring

Elusloomad säilitavad süsinikku. Kui võtate merest kala ja sööte selle ära, kaob selles kalas sisalduv süsinikuvaru ookeanist. Ookeanisinine süsinik viitab looduslikele viisidele, kuidas mereselgroogsed (mitte ainult kalad) võivad aidata süsinikku püüda ja siduda, leevendades potentsiaalselt kliimamuutuste mõju.

Ookeanis voolab süsinik läbi toiduvõrgu. Esmalt fikseeritakse see fotosünteesi teel pinnal fütoplanktoni poolt. Tarbimise kaudu kantakse süsinik üle ja talletatakse taimtoiduliste mereelustiku kehadesse, näiteks hiilgeväel. Röövloomade kaudu koguneb süsinik suurematesse mereselgroogsetesse, nagu sardiinid, haid ja vaalad.

Vaalad koguvad oma kehasse süsinikku oma pika eluea jooksul, millest mõned ulatuvad 200 aastani. Kui nad surevad, vajuvad nad ookeani põhja, võttes endaga kaasa süsiniku. uurimistöö näitab, et iga suur vaal seob keskmiselt umbes 33 tonni süsinikdioksiidi. Puu neeldub samal perioodil vaid kuni 3 protsenti vaala süsiniku neeldumisest.

Teised mereselgroogsed säilitavad väiksemas koguses süsinikku lühemat aega. Nende kogumahtuvust tuntakse kui "biomassi süsinikku". Ookeanisinise süsinikuvarude kaitsmine ja suurendamine mereloomades võib tuua kasu kaitsele ja kliimamuutuste leevendamisele.

Hiljuti viidi Araabia Ühendemiraatides (AÜE) läbi uurimuslik pilootuuring, et aidata mõista potentsiaalset ookeanisinist süsinikku ülemaailmse kliimamuutuse probleemi lahendamisel ning säästva kalanduse ja merepoliitika toetamisel.

Araabia Ühendemiraatide pilootprojekti tellis Abu-Dhabi Global Environmental Data Initiative (AGEDI) ja seda toetas Blue Climate Solutionsi projekti kaasrahastamine. Ookeani sihtasutus, ja ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) kaudu GRID-Arendal, mis rakendab ja teostab Ülemaailmse keskkonnarajatise sinise metsa projekt.

Uuringus kasutati olemasolevaid andmekogumeid ja meetodeid, et kvantifitseerida ja hinnata Araabia Ühendemiraatide merekeskkonnas elavate kalade, vaalaliste, dugongide, merikilpkonnade ja merelindude võimet säilitada ja siduda süsinikku.

"Analüüs esindab maailma esimest ookeanisinise süsiniku auditit ja poliitika hindamist riiklikul tasandil ning võimaldab AÜE asjaomastel poliitika- ja juhtimisüksustel hinnata ookeanisinise süsiniku poliitika võimaliku rakendamise võimalusi kohalikul ja riiklikul tasandil," ütleb ta. Ahmed Abdulmuttaleb Baharoon, AGEDI direktori kohusetäitja. "See töö on tugev tunnustus mereelustiku säilitamise ja säästva majandamise potentsiaalile, mida peetakse oluliseks looduspõhiseks lahenduseks ülemaailmsele kliimaprobleemile," lisab ta.

Biomassi süsinik on üks üheksa tuvastatud ookeanisinise süsiniku rada seejuures saavad mereselgroogsed vahendada süsiniku säilitamist ja sidumist.

AÜE Ookeanisinise süsiniku audit

Araabia Ühendemiraatide uuringu üks eesmärk oli hinnata mereselgroogsete biomassi süsinikuvarusid, keskendudes Abu Dhabi emiraadile, mille kohta oli saadaval enamus olemasolevaid andmeid.

Biomassi süsiniku salvestamise potentsiaali hinnati kahel viisil. Esiteks hinnati kaotatud biomassi süsiniku säilitamise potentsiaali kalapüügiandmete analüüsimise teel. Teiseks hinnati arvukuse andmeid analüüsides praegust biomassi süsiniku säilitamise potentsiaali (st biomassi süsinikuvaru) mereimetajate, merikilpkonnade ja merelindude jaoks. Kuna analüüsi ajal puudusid andmed kalade arvukuse kohta, jäeti kalad biomassi süsinikuvarude hinnangutest välja, kuid need andmed tuleks kaasata tulevastesse uuringutesse.

Uuringus hinnati, et 2018. aastal kadus kalapüügi tõttu 532 tonni biomassi süsiniku salvestamise potentsiaali. See on peaaegu võrdne Abu Dhabi emiraadi mereimetajate, merikilpkonnade ja merelindude praeguse hinnanguliselt 520 tonni biomassi süsinikuvaruga.

See biomassi süsinikuvaru koosneb dugongidest (51%), merikilpkonnadest (24%), delfiinidest (19%) ja merelindudest (6%). Selles uuringus analüüsitud 66 liigist (53 kalaliiki, kolm mereimetajaliiki, kaks merikilpkonnaliiki ja kaheksa merelinnuliiki) on kaheksal (12%) kaitsestaatus haavatav või kõrgem.

"Biomassi süsinik – ja ookeanisinine süsinik üldiselt – on vaid üks paljudest nende liikide pakutavatest ökosüsteemi teenustest ja seetõttu ei tohiks seda vaadelda eraldiseisvana ega teiste kaitsestrateegiate asendajana," ütleb mereimetajate ekspert Heidi Pearson. Kagu-Alaska Ülikool ja biomassi süsinikuuuringu juhtiv autor. 

"Mereselgroogsete biomassi süsinikuvarude kaitsmine ja suurendamine võib potentsiaalselt olla üks paljudest kaitseplaneerimise ja kliimamuutuste leevendamise strateegiatest AÜE-s," lisab ta.

"Tulemused kinnitavad vaalade ja muu mereelustiku suurt ökoloogilist väärtust kliimamuutuste leevendamisel," ütleb Ocean Foundationi president Mark Spalding. "On ülioluline, et ülemaailmne üldsus käsitleks neid tõendeid osana oma jätkuvatest jõupingutustest mereelu ohjamiseks ja taastamiseks ning ülemaailmsete kliimamuutustega tegelemiseks," lisab ta.

Ookeani sinise süsiniku poliitika hinnang

Projekti teine ​​eesmärk oli uurida ookeanisinise süsiniku elujõulisust poliitikavahendina, mis toetab mereressursside säästvat majandamist ja võitlust kliimamuutustega.

Uuringus küsitleti ka 28 ranniku- ja merekeskkonna sidusrühma, et hinnata teadmisi, hoiakuid ja arusaamu ookeanisinise süsiniku mõistest ja selle olulisusest poliitikale. Poliitikahinnangus leiti, et ookeanisinise süsiniku poliitika rakendamine on riiklikus, piirkondlikus ja rahvusvahelises kontekstis kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kalavarude majandamise valdkondades olulise poliitilise tähtsusega.

"Suurem enamus küsitluses osalejatest nõustus, et ookeani sinise süsiniku väärtuse rahvusvahelist tunnustamist tuleks suurendada ja see tuleks lisada kaitse- ja kliimamuutuste leevendamise strateegiatesse," ütleb GRID-Arendali sinise süsiniku ekspert Steven Lutz ja juhtivtöötaja. poliitikahinnangu autor. "Hoolimata vajadusest vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, kinnitab see uuring, et merekaitse kui kliimamuutuste leevendamise strateegia on elujõuline, võetakse tõenäoliselt hästi vastu ja sellel on suur potentsiaal," lisab ta.

"Need leiud on maailmas esimesed omataolised ja aitavad märkimisväärselt kaasa vestlustele ookeanide kaitse ja majandamise üle kliimamuutuste leevendamise kontekstis," ütleb ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) mereökosüsteemide ekspert Isabelle Vanderbeck.

"Ookeani sinine süsinik võib olla üks osa andmetest, mida kasutatakse kliimamuutuste leevendamise strateegiate, säästva kalanduse, kaitsepoliitika ja mere ruumilise planeerimise väljatöötamisel. See uurimus ületab märkimisväärselt lõhe merekaitse ja kliimamuutuste poliitika vahel ning on potentsiaalselt väga asjakohane ookeanialaste tegevuste jaoks, mida oodatakse selle aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil novembris, "lisab ta.

. ÜRO säästva arengu ookeaniteaduse kümnend (2021–2030) 2017. aasta detsembris välja kuulutatud, annab ühise raamistiku tagamaks, et ookeaniteadus saaks täielikult toetada riikide meetmeid ookeanide säästvaks majandamiseks ja eelkõige säästva arengu tegevuskava 2030 saavutamiseks.

Lisateabe saamiseks võtke ühendust Steven Lutziga (GRID-Arendal): [meiliga kaitstud] või Gabriel Grimsditch (UNEP): [meiliga kaitstud] või Isabelle Vanderbeck (UNEP): [meiliga kaitstud]