Peamised ülevaated IPCC uusimast aruandest

25. septembril avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel oma eriaruande ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas (Ookeani ja jää aruanne), et anda ülevaade ookeani ja sellega seotud ökosüsteemide täheldatud füüsilistest muutustest. Loe meie pressiteadet siit.

Teadusringkondade põhjalikud ja täpsed aruanded on hindamatud ja annavad olulist teavet meie planeedi ja kaalul oleva kohta. Ookeani ja jää aruanne näitab, et inimtegevus häirib oluliselt ookeani ja on juba põhjustanud pöördumatuid muutusi. Raport tuletab meile meelde ka meie seost ookeaniga. The Ocean Foundationis teame, et meie kõigi jaoks on oluline mitte ainult mõista, millised on praegused ookeaniprobleemid, vaid ka mõista, kuidas me saame igaüks teadlikke valikuid tehes ookeanide tervist parandada. Me kõik saame täna planeedi heaks midagi ära teha! 

Siin on mõned peamised ülevaated ookeani ja jää aruandest. 

Järsud muutused on järgmise 100 aasta jooksul vältimatud inimeste süsinikuheitmete tõttu, mis on juba autodest, lennukitest ja tehastest atmosfääri sattunud.

Alates tööstusrevolutsioonist on ookean neelanud enam kui 90% maakera süsteemi liigsest soojusest. Antarktika jää uuesti moodustumiseks kulub juba tuhandeid aastaid ning kindel on ka ookeanide kasvav hapestumine, mis süvendab kliimamuutuste mõju ranniku ökosüsteemidele.

Kui me praegu heitkoguseid ei vähenda, on meie kohanemisvõime tulevikustsenaariumides palju pärsitud. Lugege meie juhendit oma süsiniku jalajälje vähendamiseks kui soovite rohkem teada saada ja anda oma osa.

Praegu elab 1.4 miljardit inimest piirkondades, mida ookeanitingimuste muutumisest tulenevad riskid ja ohud otseselt mõjutavad, ning on sunnitud kohanema.

1.9 miljardit inimest elab 100 kilomeetri raadiuses rannajoonest (umbes 28% maailma elanikkonnast) ja rannikud on kõige tihedamini asustatud piirkonnad maakeral. Need ühiskonnad peavad jätkuvalt investeerima looduspõhisesse puhverdusse ja muutma ehitatud taristu vastupidavamaks. Mõjutatud on ka rannikumajandus – alates kaubandusest ja transpordist, toidu- ja veevarustusest kuni taastuvenergiani ja palju muud.

Järgmise 100 aasta jooksul näeme ekstreemseid ilmasid.

Ookeanil on oluline roll kliima ja ilmastiku reguleerimisel ning aruanne ennustab täiendavaid nihkeid võrreldes sellega, mida me juba praegu kogeme. Me ootame mere kuumalainete sagenemist, tormihoogusid, äärmuslikke El Niño ja La Niña sündmusi, troopilisi tsükloneid ja metsatulekahjusid.

Inimeste infrastruktuur ja elatusvahendid satuvad kohanemiseta ohtu.

Lisaks äärmuslikele ilmastikuoludele ohustavad merevee sissetung ja üleujutused meie puhta veevarusid ja olemasolevat ranniku infrastruktuuri. Kalavarude vähenemine jätkub ning turism ja reisimine on samuti piiratud. Kõrged mägipiirkonnad on vastuvõtlikumad maalihketele, laviinidele ja üleujutustele, kuna nõlvad destabiliseerivad.

Inimkahjustuste vähendamine ookeanile ja krüosfäärile võib säästa maailmamajandust rohkem kui triljoni dollari võrra aastas.

Ookeani tervise halvenemine maksab 428. aastaks prognooside kohaselt 2050 miljardit dollarit aastas ja 1.979. aastaks tõuseb see 2100 triljoni dollarini aastas. On vähe tööstusharusid või ehitatud infrastruktuuri, mida tulevased muudatused ei mõjuta.

Asjad arenevad kiiremini, kui varem ennustati.

Kolmkümmend aastat tagasi avaldas IPCC oma esimese aruande, mis uuris ookeani ja krüosfääri. Selliseid arenguid nagu täheldatud merepinna tõus ei olnud eeldatavasti näha algse aruandega samal sajandil, kuid need arenevad prognoositust kiiremini koos ookeanide soojuse omastamisega.

Paljusid liike ohustab populatsiooni märkimisväärne vähenemine ja väljasuremine.

Muutused ökosüsteemides, nagu ookeanide hapestumine ja merejää kadu, on pannud loomad rändama ja oma ökosüsteemidega uuel viisil suhtlema ning on täheldatud uute toiduallikate kasutuselevõttu. Kohanemis- ja kaitsemeetmed määravad paljude liikide ellujäämise alates forellist ja lõpetades korallideni.

Valitsused peavad säilitama aktiivset rolli katastroofiriskide vähendamisel.

Alates ülemaailmsest koostööst kuni kohalike lahendusteni peavad valitsused suurendama oma jõupingutusi vastupidavuse saavutamiseks, olema süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel liidrid ja kaitsma oma kohalikku keskkonda, selle asemel, et lubada ekspluateerimist. Ilma suurema keskkonnaregulatsioonita on inimestel raskusi maa muutustega kohanemisel.

Liustikute sulamine kõrgmäestikualadel mõjutab veevarusid, turismitööstust ja maa stabiilsust.

Maa soojenemine ja liustike püsiv sulamine vähendab sellest sõltuvate inimeste veeallikat nii joogiveeks kui ka põllumajanduse toetamiseks. See mõjutab ka turismist sõltuvaid suusalinnu, eriti kuna laviinid ja maalihked muutuvad tõenäoliselt tavalisemaks.

Leevendamine on odavam kui kohanemine ja mida kauem me tegutsemisega ootame, seda kallimaks lähevad mõlemad.

Praegu olemasoleva kaitsmine ja säilitamine on lihtsam ja taskukohasem valik kui tulevaste muudatustega kohanemine pärast nende toimumist. Ranniku sinise süsiniku ökosüsteemid, nagu mangroovid, sooalad ja mererohud, võivad aidata vähendada kliimamuutuste riske ja mõjusid, millel on palju eeliseid. Meie ranniku märgalade taastamine ja säilitamine, süvamere kaevandamise keelamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on kolm võimalust status quo muutmiseks. Aruandes jõutakse ka järeldusele, et kõik meetmed on taskukohasemad, mida varem ja ambitsioonikamalt tegutseme.

Täielikule aruandele juurdepääsuks minge aadressile https://www.ipcc.ch/srocc/home/.