Meie meeskond reisis hiljuti Mehhikosse Xcalaki osana Ocean Foundationist Blue Resilience Initiative (BRI). Miks? Et meie käed ja saapad mustaks – sõna otseses mõttes – ühes meie mangroovide taastamise projektist.

Kujutage ette kohta, kus mangroovid seisavad tugevalt vastu ookeanituulele ja maailma suuruselt teine ​​korallriff – Mesoameerika riff – kaitseb kogukonda Kariibi mere tõusu eest, moodustades Xcalaki rahvusliku rifipargi. 

See on Xcalak lühidalt. Troopiline pühamu, mis asub Cancúnist viie tunni kaugusel, kuid maailm eemal elavast turististseenist.

Mesoameerika riff Xcalakist vaadatuna
Mesoameerika riff on Xcalakis kohe kalda lähedal. Foto krediit: Emily Davenport

Kahjuks pole isegi paradiis kliimamuutuste ja ehituse eest immuunne. Xcalaki mangroovide ökosüsteem, mis on koduks neljale mangroovitüübile, on ohus. Seal see projekt tulebki. 

Viimase paari aasta jooksul oleme teinud koostööd kohaliku Xcalaki kogukonnaga Mehhikoga Looduskaitsealade komisjon (CONANP), Riikliku Polütehnilise Instituudi uurimis- ja edasijõudnute uuringute keskus – Mérida (CINVESTAV), Programm Mexicano del Carbono (PMC) ja Mehhiko riiklik autonoomne ülikool (UNAM), et taastada selles piirkonnas üle 500 hektari mangroove.  

Need rannikuäärsed superkangelased pole lihtsalt ilusad; neil on kliimamuutustega võitlemisel ülitähtis roll. Protsessi, mida nimetatakse süsiniku sidumiseks, abil püüavad nad süsiniku õhust välja ja lukustavad selle oma juurte alla pinnasesse – see on sinise süsiniku tsükli oluline osa. 

Mangroovide hävitamine: kliimamuutuste mõju tunnistamine

Linna sõites oli kahju kohe näha. 

Tee kulgeb üle suure mudatasandiku, kus kunagi asus mangroovisoo. Kahjuks häiris tee ehitamine merevee loomulikku voolamist läbi mangroovide. Vigastuste suurendamiseks tõid hiljutised orkaanid rohkem setteid, blokeerides veevoolu veelgi. Ilma mageda mereveeta kogunevad seisvasse vette toitained, saasteained ja sool, muutes mangroovisood mudaaladeks.

See koht on ülejäänud Xcalaki projekti piloot – siinne edu sillutab teed ülejäänud 500+ hektari tööks.

Droonivaade mangroovisoost
Seal, kus kunagi asus mangroovisoo, on nüüd tühi muda. Foto krediit: Ben Scheelk

Kogukonna koostöö: mangroovide taastamise edu võti

Oma esimesel täispäeval Xcalakis nägime oma silmaga, kuidas projekt edeneb. See on suurepärane näide koostööst ja kogukonna kaasamisest. 

Hommikusel seminaril kuulsime toimuvast praktilisest koolitusest ning koostööst CONANPi ja CINVESTAV-i teadlastega, kes toetasid Xcalaki kohalikke oma koduaia valvureid. 

Labidade ja teadusliku oskusteabega relvastatud nad mitte ainult ei puhasta setet ega taasta veevoolu mangroovidesse, vaid jälgivad ka oma ökosüsteemi tervist.

Nad on nii palju õppinud selle kohta, kes mangroovide vahel elab. Nende hulgas on 16 linnuliiki (neli ohustatud, üks ohustatud), hirved, ocelotid, hallrebane – isegi jaaguarid! Xcalaki mangroovid on sõna otseses mõttes täis elu.

Xcalaki tulevane mangroovide taastamine

Projekti edenedes on järgmised sammud laiendada kaevamist lähedalasuvasse laguuni, mida ümbritsevad mangroovid, mis vajavad hädasti rohkem veevoolu. Lõpuks ühendavad kaevamistööd laguuni mudatasandikuga, millest me teel linna sõitsime. See aitab vett voolata nii, nagu see kunagi toimus kogu ökosüsteemis.

Oleme kogukonna pühendumisest inspireeritud ja ei jõua ära oodata, millal meie järgmisel külastusel tehtud edusamme näeme. 

Üheskoos ei taasta me ainult mangroovide ökosüsteemi. Taastame lootust helgemale tulevikule, üks mudane saabas korraga.

Ocean Foundationi töötajad seisavad mudas seal, kus kunagi seisid mangroovid
Ocean Foundationi töötajad seisavad põlvini mudas, kus kunagi asusid mangroovid. Fotokrediit: Fernando Bretos
Inimene paadis, kes kannab särki, millel on kirjas The Ocean Foundation