Ookeani saladused

Ookeanil on saladus.

Mul on väga vedanud, et saan töötada ookeanitervise valdkonnas. Kasvasin üles Inglise rannikukülas ja veetsin palju aega merd vaadates ja selle saladusi uurides. Nüüd töötan nende säilitamise nimel.

Ookean, nagu me teame, on kogu hapnikust sõltuva elu jaoks kriitilise tähtsusega, kaasa arvatud teie ja mina! Kuid elu on ka ookeani jaoks kriitiline. Ookean toodab nii palju hapnikku tänu ookeanitaimedele. Need taimed eraldavad kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja muudavad selle süsinikupõhisteks suhkruteks ja hapnikuks. Nad on kliimamuutuse kangelased! Nüüd on laialdaselt tunnustatud ookeani elustiku rolli kliimamuutuste aeglustamisel, seal on isegi termin: sinine süsinik. Kuid on saladus… Ookeanitaimed suudavad eraldada ainult nii palju süsinikdioksiidi kui nemad ja ookeanid suudavad ookeaniloomade tõttu talletada ainult nii palju süsinikku kui nemad.

Vaikse ookeani saarel Tongal avanes mul aprillis võimalus seda saladust tutvustada konverentsil “Vaalad muutuvas ookeanis”. Paljudel Vaikse ookeani saartel toetavad vaalad õitsevat turismimajandust ja on kultuuriliselt olulised. Kuigi oleme õigustatult mures kliimamuutuste mõju pärast vaaladele, peame ka mõistma, et vaalad võivad olla suurepärane ja suur liitlane kliimamuutustega võitlemisel! Oma sügavate sukeldumiste, tohutu rände, pika eluea ja suurte kehade tõttu on vaaladel selles ookeanisaladuses tohutu roll.

Maailma esimene rahvusvaheline “vaalakaka diplomaadid” Tongas, edendades tervete vaalapopulatsioonide väärtust globaalsete kliimamuutuste leevendamisel. LR: Phil Kline, The Ocean Foundation, Angela Martin, Blue Climate Solutions, Steven Lutz, GRID-Arendal.

Vaalad võimaldavad nii ookeanitaimedel CO2 eraldada kui ka aitavad säilitada süsinikku ookeanis. Esiteks pakuvad need olulisi toitaineid, mis võimaldavad ookeanitaimedel kasvada. Vaalakaka on väetis, mis toob toitaineid sügavusest, kus vaalad toituvad, pinnale, kus taimed vajavad neid toitaineid fotosünteesiks. Rändvaalad toovad endaga toitaineid kaasa ka väga produktiivsetelt toitumisaladelt ja vabastavad need vaalade sigimisalade toitainetevaestesse vetesse, kiirendades ookeanitaimede kasvu üle ookeani.

Teiseks hoiavad vaalad süsiniku lukustatuna ookeanis, atmosfäärist eemal, kus see muidu võiks kliimamuutustele kaasa aidata. Pisikesed ookeanitaimed toodavad süsinikul põhinevaid suhkruid, kuid nende eluiga on väga lühike, mistõttu nad ei suuda süsinikku talletada. Kui nad surevad, eraldub suur osa sellest süsinikust pinnavetesse ja see võib muutuda tagasi CO2-ks. Vaalad seevastu võivad elada üle sajandi, toitudes toiduahelatest, mis algavad nendes pisikestes taimedes sisalduvatest suhkrutest, ja kogudes süsinikku oma tohututesse kehadesse. Kui vaalad surevad, toitub süvaookeani elustik nende jäänustest ja varem vaalade kehadesse salvestatud süsinik võib sattuda setetesse. Kui süsinik jõuab sügavate ookeaniseteteni, lukustub see tõhusalt ja ei saa seetõttu kliimamuutusi esile kutsuda. Tõenäoliselt ei naase see süsinik CO2-na atmosfääri, potentsiaalselt aastatuhandeid.

Kas vaalade kaitsmine võib olla osa kliimamuutuse lahendusest? Fotod: Sylke Rohrlach, Flickr

Kuna Vaikse ookeani saared panustavad kliimamuutusi põhjustavatesse kasvuhoonegaaside heitkogustesse väikese osa – Vaikse ookeani saarte valitsuste puhul vähem kui poole 1%, on vaalade süsiniku neeldajana pakutava heaolu ja ökosüsteemi panuse tagamine praktiline tegevus. võib aidata tegeleda kliimamuutuse ohuga Vaikse ookeani saarte elanikele, kultuurile ja maale. Mõned näevad nüüd võimalust lisada vaalade kaitse oma panusesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ning toetada ÜRO säästva arengu eesmärkide (SDG) saavutamist nii ookeaniressursside (SDG 14) kui ka kliimamuutuste alane tegevus (SDG 13).

Tonga küürvaalasid ähvardavad kliimamuutused, kuid need võivad aidata ka kliimamuutuste mõjusid vähendada. Foto: Roderick Eime, Flickr

Mitmed Vaikse ookeani saareriigid on vaalade kaitses juba liidrid, kuna on kuulutanud oma vetes vaalade kaitsealad. Igal aastal sotsialiseeruvad, sigivad ja poegivad Vaikse ookeani saarte vetes tohutud küürvaalad. Need vaalad kasutavad rändeteid läbi avamere, kus nad ei ole kaitstud, et jõuda oma toitumisaladele Antarktikas. Siin võivad nad kalalaevadega konkureerida oma peamise toiduallika, krilli pärast. Antarktika krilli kasutatakse peamiselt loomasöödaks (vesiviljelus, kariloomad, lemmikloomad) ja kalasöödaks.

Kuna ÜRO korraldab sel nädalal esimest ookeanide konverentsi SDG 14 teemal ja ÜRO protsess on käimas avamere bioloogilist mitmekesisust käsitleva õigusliku kokkuleppe väljatöötamiseks, ootan ma Vaikse ookeani saarte toetamist nende eesmärkide saavutamisel, mille eesmärk on tunnustada, mõista ja kindlustada vaalade roll kliimamuutuste leevendamisel. Selle juhtimise eelised nii vaaladele kui ka Vaikse ookeani saarte elanikele laienevad inimeste ja ookeanide elule kogu maailmas.

Kuid ookeani saladus ulatub palju sügavamale. See pole ainult vaalad!

Üha enam uuringuid seovad ookeani elustiku süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise protsessidega, mis on olulised ookeani süsiniku neeldamiseks ning maismaa elu jaoks kliimamuutustega toimetulemiseks. Kalad, kilpkonnad, haid, isegi krabid! Kõigil on selles keeruliselt seotud, vähetuntud ookeani saladuses oma roll. Oleme vaevu pinda kriimustanud.

Kaheksa mehhanismi, mille kaudu ookeaniloomad toetavad ookeani süsinikupumpa. Diagramm alates Kala süsinik aruanne (Lutz ja Martin 2014).

Angela Martin, Blue Climate Solutionsi projektijuht

Kirjanik soovib tunnustada Fonds Pacifique'i ning Curtis ja Edith Munsoni fondi Vaikse ookeani saarte vaalade ja kliimamuutuste aruande koostamise võimaldamise eest ning koos GEF-i/UNEPi siniste metsade projektiga "Vaalade muutuvas ookeanis" osalemise toetamise eest. konverents.

Kasulikud lingid:
Lutz, S.; Martin, A. Kala süsinik: mere selgroogsete süsinikuteenuste uurimine. 2014. GRID-Arendal
Martin, A; Paljajalu N. vaalad muutuvas kliimas. 2017. SPREP
www.bluecsolutions.org