Kagu-Aasia riikide ühendus ookeaniküsimustes

28. jaanuaril saabusin Filipiinide pealinna Manilasse, mis on üks 16 linnast, mis moodustavad "Metro Manila", mis on maailma kõige tihedamini asustatud linnapiirkond – hinnanguliselt elab päevas 17 miljonit inimest, umbes 1. /6 riigi elanikkonnast. See oli minu esimene visiit Manilasse ja olin põnevil kohtumise üle valitsusametnike ja teistega, et rääkida ASEANist ja selle rollist ookeaniküsimustes. ASEAN (Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon) on piirkondlik kaubandus- ja majandusarengu organisatsioon, kuhu kuulub 10 liikmesriiki, kes teevad koostööd ühiste juhtimisstruktuuride edendamiseks, et parandada piirkonna üldist majanduslikku ja sotsiaalset tugevust. Iga liikmesriik on eesistuja aastaks – tähestikulises järjekorras.

2017. aastal järgnesid Filipiinid Laosele, et saada üheks aastaks ASEANi esimeheks. Filipiinide valitsus soovib oma võimalust maksimaalselt ära kasutada. "Seega kutsusid selle ookeanitüki käsitlemiseks välisteenistuse instituut (välisministeeriumis) ja bioloogilise mitmekesisuse juhtimise büroo (keskkonna- ja loodusvarade osakonnas) mind osalema Aasia Fondi toetusel planeerimisharjutusel. (USA välisministeeriumi toetuse alusel). Meie ekspertide meeskonda kuulusid Malaisia ​​Mereinstituudi ranniku- ja merekeskkonna keskuse juhataja kt Cheryl Rita Kaur ja ÜRO Keskkonnaprogrammi piiriülese vete hindamisprogrammi projektijuht dr Liana Talaue-McManus. Dr Talaue-McManus on samuti pärit Filipiinidelt ja on piirkonna ekspert. Kolme päeva jooksul andsime nõu ja osalesime seminaril „Seminar-workshop ranniku- ja merekeskkonna kaitsest ning ASEANi rollist 2017. aastal”, kus osalesid mitme agentuuri juhid, et arutada Filipiinide juhtimise võimalusi ASEANi ranniku- ja merekaitse valdkonnas. 

Kagu-Aasia Rahvaste Ühendus (ASEAN) tähistab peagi oma 50. aastapäeva.  Liikmesriigid: Brunei, Birma (Myanmar), Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam    

Piirkonna mere bioloogiline mitmekesisus  
625 miljonit inimest kümnest ASEANi riigist sõltuvad tervest globaalsest ookeanist, mõnes mõttes rohkem kui enamik teisi maailma piirkondi. ASEANi territoriaalveed hõlmavad maa-ala, mis on kolm korda suurem. Kollektiivselt saavad nad suure osa oma SKTst kalapüügist (kohalik ja avamerel) ja turismist ning veidi vähem vesiviljelusest sisetarbimiseks ja ekspordiks. Turism, paljudes ASEANi riikides kõige kiiremini kasvav tööstusharu, sõltub puhtast õhust, puhtast veest ja tervetest rannikutest. Muude piirkondlike ookeanide tegevuste hulka kuuluvad laevandus põllumajandustoodete ja muude toodete ekspordiks, samuti energia tootmine ja eksport.

ASEANi piirkond hõlmab korallikolmnurka, kuue miljoni ruutkilomeetri suuruse troopilise vee ala, mis on koduks seitsmele merikilpkonnaliigile kuuele ja enam kui 6 kalaliigile. Kokkuvõttes on piirkonnas 7% ülemaailmsest kalatoodangust, 2,000% mererohuniitudest, 15% korallriffide kattest ja 33% maailma mangroovide pindalast. Kahjuks kolm on languses. Tänu metsauuendusprogrammidele laienevad mangroovimetsad, mis aitab stabiliseerida rannajooni ja tõsta kalanduse tootlikkust. Vaid 34% piirkonna tohutust mereterritooriumist hallatakse kaitsealadena (MPA), mis muudab kriitiliste ookeaniressursside tervise edasise halvenemise ärahoidmise keeruliseks.

Ohud
Inimtegevusest tulenevad ohud ookeanide tervisele selles piirkonnas on sarnased kogu maailma rannikupiirkondade ohuga, sealhulgas süsinikdioksiidi heitkoguste mõjuga. Ülearendamine, ülepüük, piiratud võime jõustada seadusi inimkaubanduse, ohustatud liikide, ebaseadusliku kalapüügi ja muu ebaseadusliku metsloomadega kauplemise vastu ning ressursside nappus jäätmekäitluse ja muude infrastruktuuri vajadustega tegelemiseks.

Kohtumisel teatas dr Taulaue-McManus, et piirkonnas on ka suur meretaseme tõusu oht, mis mõjutab igat tüüpi rannikuinfrastruktuuri asukohta. Kõrgemate temperatuuride, sügavama vee ja muutuva ookeanikeemia kombinatsioon seab ohtu kogu piirkonna ookeanielu – muutes liikide asukohta ning mõjutades näiteks käsitööliste ja elatuskalurite ning sukeldumisturismist sõltuvate inimeste elatist.

Vajadused
Nende ohtude käsitlemiseks tõstsid töötoas osalejad esile katastroofiriskide vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse kaitse korraldamise ning saaste vähendamise ja jäätmekäitluse vajadust. ASEAN vajab sellist poliitikat, et jaotada kasutust, edendada mitmekesist majandust, ennetada kahju (inimestele, elupaikadele või kogukondadele) ja toetada stabiilsust, eelistades pikaajalist väärtust lühiajalisele kasule.

Piirkondlikku koostööd ohustavad välised ohud teiste riikide poliitilisest/diplomaatilisest vaidlusest, sealhulgas USA uue administratsiooni uued radikaalselt muutunud kaubandus- ja rahvusvahelised poliitikad. Samuti valitseb ülemaailmne arusaam, et inimkaubanduse probleemidega ei tegelda piirkonnas piisavalt.

Piirkondlikud jõupingutused on juba tehtud kalanduse, elusloodusega kauplemise ja märgalade vallas. Mõned ASEANi riigid on laevanduses head ja teised MPA-de osas. Eelmine eesistuja Malaisia ​​käivitas ASEANi strateegilise keskkonnaplaani (ASPEN), milles määratletakse ka nende vajadustega tegelemine kui üks edasiminek piirkondliku ookeanide haldamisega, et saavutada kontrollitud jätkusuutlik heaolu.  

Sellisena määratlevad need 10 ASEANi riiki koos ülejäänud maailmaga uut sinist majandust, mis "kasutab säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse" (vastavalt ÜRO säästva arengu eesmärgi 14, mille teemaks on mitmepäevane rahvusvaheline kohtumine juunis). Sest lõpptulemus on see, et sinise majanduse, sinise (kasvu) õitsengu ja traditsiooniliste ookeanimajanduste haldamiseks peaksid olema juriidilised ja poliitilised vahendid, et viia meid tõeliselt jätkusuutliku suhte suunas ookeaniga. 

Vajaduste rahuldamine ookeanide juhtimisega
Ookeani valitsemine on reeglite ja institutsioonide raamistik, mis püüavad korraldada seda, kuidas meie, inimesed, ranniku ja ookeaniga suhtleme; ratsionaliseerida ja piirata meresüsteemide laialdasemat inimkasutust. Kõigi meresüsteemide omavaheline seotus eeldab koordineerimist üksikute ASEANi rannikuriikide vahel ja rahvusvahelise üldsusega nii riigi jurisdiktsioonist väljuvate piirkondade kui ka ühist huvi pakkuvate ressursside osas.  

Ja milliste poliitikatega need eesmärgid saavutatakse? Sellised, mis määratlevad läbipaistvuse, jätkusuutlikkuse ja koostöö ühised põhimõtted, kaitsevad kriitilisi piirkondi majandustegevuse toetamiseks, majandavad vastavalt hooajalistele, geograafilistele ja liigilistele vajadustele ning tagavad ühtlustamise rahvusvaheliste, piirkondlike, riiklike ja piirkondlike majanduslike ja sotsiaalkultuuriliste eesmärkidega. . Et poliitikat hästi kujundada, peab ASEAN mõistma, mis tal on ja kuidas seda kasutatakse; haavatavus ilmastiku, vee temperatuuri, keemia ja sügavuse muutuste suhtes; ning pikaajalised vajadused stabiilsuse ja rahu järele. Teadlased saavad koguda ja salvestada andmeid ja lähteandmeid ning säilitada seireraamistikke, mis võivad aja jooksul jätkuda ning on täielikult läbipaistvad ja ülekantavad.

Järgmised on soovitused selle 2017. aasta kohtumise teemade ja teemade kohta, sealhulgas kavandatud ASEANi juhtide avalduses merendusjulgeoleku koostöö ja merekeskkonna kaitse kohta ja/või võimalikud Filipiinide juhitud algatused merekeskkonna kaitse kohta 2017. aastaks ja pärast seda:

Teemad

MPA-d ja MPAN-id
ASEANi pärandipargid
Süsinikdioksiidi heitkoguseid
Kliimamuutus
Ookeani hapestumine
Bioloogiline mitmekesisus
Habitat
Rändliigid
Wildlife inimkaubanduse
Merekultuuripärand
Turism
Vesiviljelus
kalastamine
Inimõigused
teatamata ja reguleerimata
Merepõhi 
Merepõhja kaevandamine
Kaablid
Laevandus/laevaliiklus

Teemad

Piirkondliku suutlikkuse arendamine
Jätkusuutlikkus
Kaitse
Kaitsmed
Leevendamine
Kohandamine
läbipaistvus
Jälgitavus
Elatusvahendid
ASEANi poliitika ühtlustamine / valitsuste järjepidevus
Teadlikkus teadmatuse vähendamiseks
Teadmiste jagamine / Haridus / Teavitustöö
Ühised hinnangud / võrdlusalused
Koostööuuringud / monitooring
Tehnoloogia / parimate tavade ülekandmine
Jõustamis- ja jõustamisalane koostöö
Jurisdiktsioon / volitused / seaduste ühtlustamine

Esemed, mis tõusid tippu
Filipiinide esindatud agentuurid usuvad, et nende riigil on edumaa: merekaitsealad ja merekaitsealade võrgud; kogukonna kaasamine, sealhulgas kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja põlisrahvaste poolt; traditsiooniliste teadmiste otsimine ja jagamine; mereteaduse koostööprogrammid; asjakohaste konventsioonide ratifitseerimine; ja mereprügi allikatega tegelemine.

Tugevaimad soovitused piirkondlike meetmete kohta hõlmasid kolme eespool nimetatud peamist SKT-punkti (kalandus, vesiviljelus ja turism). Esiteks soovivad osalejad näha tugevat ja hästi juhitud kalandust kohalikuks tarbimiseks ja eksporditurgudeks. Teiseks näevad nad vajadust nutika vesiviljeluse järele, mis oleks hästi paigutatud ja hästi kavandatud vastavalt ASEANi standarditele. Kolmandaks arutasime vajadust tõelise ökoturismi ja säästva turismi infrastruktuuri järele, mis rõhutavad kultuuripärandi säilitamist, kohalikke kogukondi ja avaliku ja erasektori osalust, piirkonda reinvesteerimist ja elujõulisust ning mingisugust “eksklusiivset” eristamist, mis tähendab rohkem. tulu.

Teised uurimise vääriliseks peetud ideed hõlmasid sinist süsinikku (mangroovid, mererohud, süsiniku sidumise kompensatsioonid jne); taastuvenergia ja energiatõhusus (suurem iseseisvus ja aidata kaugetel kogukondadel õitseda); ja otsida võimalusi tunnustada ettevõtteid, kelle tooted on ookeanile aktiivselt HEA.

Nende ideede elluviimisel on suured takistused. Kaks ja pool tundi autos, et sõita umbes kaks ja pool miili, andis meile viimase seansi lõpus palju aega rääkida. Leppisime kokku, et oli palju siirast optimismi ja soovi teha õiget asja. Lõpuks aitab terve ookeani tagamine tagada ASEANi riikidele terve tuleviku. Ja hästi läbimõeldud ookeanihaldusrežiim võib aidata neil sinna jõuda.

Päise foto: Rebecca Weeks/Marine Photobank