Vaalade rand ja vajadus pikaajaliste lahenduste järele

Ocean Foundationi esindaja Mark J. Spaldingi avaldus

Inimestel on õigus olla mures kašelottide ja küürvaalade arvu pärast, kes on Atlandi ookeani randades Maine'ist Floridani luhtunud. Ka kääbusvaalad surevad ebatavalise kiirusega. Inimesed on õigustatult mures ka enam kui 600 Vaikse ookeani halli vaala pärast, mis on viimase nelja aasta jooksul Mehhiko, USA ja Kanada randades luhtunud. Sama mures on ka teadlased ja teised eksperdid Mereimetajate komisjon, Samuti NOAA kalandus, riikliku ookeani- ja atmosfääriameti vastutav osakond. 

Kahjuks on hiljutine küürvaalade ja kääbusvaalade merele sattumine vaid järjekordne etapp pikast "Ebatavalise suremuse sündmusest" ehk UME-st, mis on ametlik nimetus, mis tuleb teha vastavalt liidu kehtestatud kriteeriumidele. Mereimetajate kaitse seadus. Idaranniku küürvaalade jaoks sai see UME alguse 2016. aastal!

Niisiis, mida tähendab suremusjuhtum, mis on kestnud üle seitsme aasta? Mis seda põhjustab? 

Valitsusasutuste ja uurimisasutuste teadlased püüavad seda välja mõelda. Kõiki surnud vaalu ei saa korralikult hinnata – sageli seetõttu, et lagunemine on nende asukoha leidmise ajaks liiga edenenud. Peaaegu pooltel luhtunud vaaladel tehtud lahkamistel on aga tõendeid laevade tabamise või takerdumise kohta. Lisaks on tundmatuid tegureid, nagu mürgiste vetikate õitsemise mõju toiduvarudele ja viirustele ning muudele nakkushaigustele, mis on varasemates UME-des mereimetajate suremust mõjutanud. 

Ilmselgelt saame meie kui ookeanide kaitse kogukond astuda samme tagamaks, et igas suuruses ookeanilaevad järgivad NOAA ettevaatusabinõusid ja muid suuniseid, et vähendada vaala tabamise võimalust. Teadus toetab väiksemate paatide (35–64 jalga) aeglustamist, et vastata samadele pikaajalistele nõuetele üle 64 jala pikkuste laevade puhul. Eelmisel sügisel leidis NOAA ettepanek just seda teha nende väiksemate laevade omanike terava vastuseisu. 

Saame jätkata eemaldamist kummitusvarustus ja nõuavad püügivahendite tehnilisi täiustusi, et vältida takerdumist. Lõppude lõpuks kaotasime just ühe ülejäänud Atlandi õige vaala Kanada kalapüügivahenditesse takerdumise tõttu. Kui nende kontrollitavate asjadega saab ära hoida vähemalt 40% vaalade enneaegsetest tulevastest surmajuhtumitest, peaksime tagama, et see juhtuks. 

Saame investeerida uuringutesse, mis annaksid meile palju täpsemaid andmeid selle kohta, kui palju küürulisi on praegu USA Atlandi ookeani vetes terve aasta või osa aasta jooksul. Saame uurida mujal maailmas aset leidnud ebaharilike kašelottide luhtumise põhjuseid. Saame tagada, et Marine Mammal Stranding Network organisatsioonidel on rahalised ja inimressursid, mida nad vajavad, et kiiresti reageerida ning teha vajalikke toksiinide või muude markerite proovide võtmist ja analüüsi. 

Samuti on meil kohustus tagada, et ei kiirustaks otsust tegema muude põhjuste kohta, mis põhinevad oletustel, mitte tõenditel. On tõsi, et ookean on inimtegevuse tõttu väga lärmakas. Siiski on laevandus üks kliimasõbralikumaid viise kaupade ja materjalide teisaldamiseks – ning tööstust survestatakse olema puhtam, vaiksem ja tõhusam. Avamere tuul pakub palju lubadusi puhta elektrienergia allikana ja tööstusele avaldatakse survet olla võimalikult puhas ja vaikne.

"Kõrge intensiivsusega müra, nagu seismiline lõhkamine, mida nafta- ja gaasitööstus kasutab sügavale merepõhja uurimiseks, võib häirida mereimetajaid, kalu ja muid liike suurtel ookeanialadel ning kommertslaevandusest tulenev müra on tekitanud pidevat müra. . Kuid avamere tuuleenergia ehituseelsete uuringute tekitatud helid on energias palju väiksemad kui võimsamad tööstuslikud allikad ja kipuvad olema väga suunav, mistõttu on väga ebatõenäoline, et nad ajasid vaalad New Yorgist ja New Jerseyst merele."

Francine Kershaw ja Alison Chase, NRDC

Oluline on see, et IGASUGUST inimtegevust ookeanis tuleb jälgida negatiivsete mõjude suhtes ookeani tervisele ja elule selles. Neid tegevusi reguleerivad reeglid tuleb välja töötada ja neid jõustada, pidades esmatähtsaks mereelustiku heaolu. Nõuetekohase investeeringuga teadusuuringutesse ja jõustamisse saame vähendada vaalade suremuse põhjuseid, mida mõistame ja mida saame ära hoida. Ja me saame otsida lahendusi vaalasurmadele, millest me veel aru ei saa.