UMbhishobhi Omkhulu uMarcelo Sanchez Sonto, ushansela we-Pontifical Academy of Sciences and Social Sciences, uthi imiyalo yakhe yokumasha ivela phezulu kakhulu eSontweni LamaKatolika.

“UBaba Ongcwele wathi: Marcelo, ngifuna usifundisise lesi sihloko ukuze sazi okufanele sikwenze.”

Njengengxenye yempendulo yalo kulelo gunya likaPapa Francis, ibandla lethule umsebenzi okhethekile wokuphenya ukuthi lingabhekana kanjani nokunqoba. ubugqila besimanje olwandle oluphakeme. Ngesonto eledlule, ngibe nokuhlonishwa nelungelo lokubamba iqhaza emhlanganweni wokuqala weQembu Lokweluleka Ngobugqila Embonini Yasolwandle, obubanjelwe eRome. Iphaneli ihlelwe ngabakwa Ingqungquthela yaseMelika Yabhishobhi BamaKatolika, ngokusekelwa Ihhovisi Lomnyango Wesifunda Sase-US Lokuqapha Nokulwa Nokushushumbiswa Kwabantu (J/TIP).

Ingqikithi yezingxoxo yathwetshulwa nguBaba uLeonir Chiarello, owaqala inkulumo yakhe ngokubeka isazi sefilosofi saseSpain uJosé Ortega y Gasset:

“Yimina kanye nezimo zami. Uma ngingakwazi ukulondoloza izimo zami angikwazi ukuzisindisa mina.”

UFata Chiarello ugcizelele isidingo sokushintsha izimo zabasolwandle abayizigidi eziyi-1.2 emhlabeni, izimo eziholela ekuxhashazweni okuhlelekile, okuhlanganisa nokugqilazwa olwandle.

The Associated Press, lo New York Times nezinye izinhlangano zezindaba zibhale phansi ubukhulu bobugqila nokunye ukuhlukumeza emikhunjini yokudoba nempahla.

Abasebenzi basolwandle bathathwe kakhulu emiphakathini empofu emazweni asathuthuka, ngokuvamile bancane futhi abanayo imfundo ehlelekile, ngokolwazi olwethulwe emhlanganweni wethu. Lokhu kubenza balungele ukuxhashazwa, okungase kuhlanganise ukusebenza isikhashana emikhunjini, ukuhlukunyezwa ngokomzimba nobudlova, ukugcinwa kweholo ngokungemthetho, imingcele ekunyakazeni ngokomzimba kanye nokwenqaba imvume yokwehla.

Ngaboniswa isibonelo esisodwa senkontileka, phakathi kweminye imibandela eminingi enzima, eyayithi inkampani yayizogcina ingxenye enkulu yeholo letilosi kuze kuphele inkontileka yeminyaka emibili nokuthi inkokhelo yayiyophucwa uma itilosi lihamba ngaphambi kokuphela kwenkontileka yeminyaka emibili. isikhathi senkontileka nganoma yisiphi isizathu, kuhlanganise nokugula. Inkontileka iphinde yafaka nesigatshana esithi "ukugula olwandle okuqhubekayo ngeke kubekezelelwe." Ubugqila besikweletu ngenxa yemali eningi ekhokhiswa umqashwa kanye/noma umnikazi womkhumbi kuvamile.

Izinkinga zezomthetho zihlanganisa lesi simo. Nakuba uhulumeni umkhumbi ubhaliswe ngaphansi kwefulegi lakhe unesibopho esingokomthetho sokuqinisekisa ukuthi umkhumbi usebenza ngokusemthethweni, imikhumbi eminingi, uma kungenjalo, ibhalisiwe ngaphansi kwamafulegi alula. Lokhu kusho ukuthi awekho neze amathuba okuthi izwe elirekhodiwe lizosebenzisa noma yimiphi imithetho. Ngaphansi komthetho wamazwe ngamazwe, amazwe omthombo, amazwe echweba kanye namazwe athola izimpahla ezenziwe izigqila angathatha isinyathelo ngokumelene nemikhumbi ehlukumezayo; nokho, lokhu akuvamile ukwenzeka ngokusebenza.

IBandla lamaKhatholika linengqalasizinda edala futhi ebanzi ezinikele ekuhlinzekeni izidingo zabasolwandle. Ngaphansi kwe- Ubuphostoli boLwandle, isonto lisekela uxhaxha lwembulunga yonke lwabefundisi nezikhungo zamatilosi ezihlinzeka ngosizo lwezinto ezibonakalayo kumatilosi.

Abefundisi bamaKatolika banokufinyelela okubanzi emikhunjini nakubahambi basolwandle ngokusebenzisa abefundisi neStella UMaris izikhungo, okubanikeza ukuqonda okuyingqayizivele emikhondweni nezindlela zokuxhashazwa. Izinhlaka ezahlukene zebandla zisebenza ezicini ezehlukene zenkinga, okuhlanganisa ukuhlonza kanye nokunakekela izisulu zokushushumbiswa, ukuvimbela emiphakathini eyimithombo, ukusebenzisana neziphathimandla ukuze baphendule abenzi bobubi, ukumelana nohulumeni nezikhungo ezihlangene, ucwaningo ngokushushumbiswa kwabantu kanye nokwakha ubudlelwano. nezinhlangano ezingaphandle kwebandla. Lokhu kuhlanganisa ukubheka ukuphambana nezinye izinkundla zesonto, ikakhulukazi ukufuduka kanye nababaleki.

Iqembu lethu labeluleki lichaze izinkundla ezine zesenzo esizayo:

  1. ukukhuthaza

  2. ukuhlonzwa kanye nokukhululwa kwezisulu

  3. ukuvimbela kanye nokunika amandla labo abasengozini

  4. izinsiza zabasindile.

Ummeleli ovela ku-UN International Labour Organization ukhulume nezivumelwano zamazwe ngamazwe ezifanelekile ezigunyaza isenzo, kanye namathuba nezithiyo ekusetshenzisweni kwazo, kanye nokuchaza izinqubo eziningi ezinhle ezingase zisetshenziswe ukubhekana nobugqila olwandle. Omele ihhovisi le-AJ/TIP uchaze imigomo nemisebenzi yayo efanelekile. I Umnyango Wezokuphepha Kwasekhaya wase-US yabhekana nemiphumela yoshintsho lwakamuva lomthetho olunikeza i-DHS amandla okuthatha izimpahla ezenziwe izigqila. Ummeleli we I-National Fisheries Institute, emele imboni yezilwane zasolwandle yase-US ichaze kokubili ubunkimbinkimbi nokwehlukahlukana kwamaketango okunikezwa kwezilwane zasolwandle kanye nemizamo yezimboni yokuqeda ubugqila emkhakheni wokudoba.

I-Maritime Advisory Group e-Rome July 2016.jpg

Amanye amalungu eqembu labeluleki ahlanganisa imiyalo yenkolo yamaKhatholika ekhonza omatilosi kanye nezinhlangano zamaKhatholika nezikhungo ezikhonza emaqenjini asengozini enkulu yokushushumbiswa, ikakhulukazi abokufika kanye nababaleki. Amalungu angu-32 aleli qembu avela emazweni amaningi, kuhlanganise neThailand, Philippines, Sri Lanka, Malaysia, India, Brazil, Costa Rica, United Kingdom ne-United States.

Kwakhuthaza ukuba neqembu elizinikele ngendlela emangalisayo nelinekhono eligqugquzela ukuxhashazwa okunyantisayo kwalabo abahamba ngemikhumbi esilethela thina sonke ukudla nempahla. Khulula Izigqila iyabazisa ubudlelwano bayo nemiphakathi yezenkolo ehamba phambili ekulweni nobugqila besimanje. Ngalowo moya, sibheke ngabomvu ukuqhubeka nokusebenzisana kwethu neqembu labeluleki.


"Akunakwenzeka ukuthi uhlale ungenandaba nabantu abaphathwa njengempahla."  - UPapa Francis


Funda iphepha lethu elimhlophe elithi, “Amalungelo Abantu & Ulwandle: Ubugqila kanye Nezinhlanzi Ezisepulatifeni Lakho” lapha.