Njengeningi lozakwethu e-The Ocean Foundation, ngihlala ngicabanga ngomdlalo omude. Yiliphi ikusasa esisebenzela ukulifinyelela? Esikwenzayo manje kungasibeka kanjani isisekelo salelokusasa?

Kungaleso simo sengqondo lapho ngijoyine khona umhlangano we-Task Force on the Development and Standardization of Methodology e-Monaco ekuqaleni kwale nyanga. Umhlangano ubusingathwe yi-International Atomic Energy Association (IAEA)'s Ocean Acidification International Coordination Centre (OA I-CC). Sasiyiqembu elincane - siyishumi nanye kuphela esasihlezi sizungeze itafula lenkomfa. UMongameli we-Ocean Foundation, uMark Spalding, ubengomunye wabayishumi nanye.

Umsebenzi wethu kwakuwukuthuthukisa okuqukethwe “kwekhithi yokuqala” yokufunda nge-acidification yolwandle - kokubili ukuqapha insimu kanye nokuhlolwa kwelebhu. Le kit yokuqalisa idinga ukunikeza ososayensi amathuluzi nezinsiza abazidingayo ukuze bakhiqize idatha yekhwalithi ephezulu ngokwanele ukuze banikele ku-Global Ocean Acidification Observing Network (i-GOA-ON). Le khithi, uma isiqediwe, izosatshalaliswa emazweni abambe iqhaza emhlanganweni wethu wokucobelelana ngolwazi eMauritius kuleli hlobo, nakumalungu ephrojekthi entsha ye-IAEA OA-ICC yezifunda ezigxile ekwakhiweni kwamandla okutadisha ukwenziwa kweasidi olwandle.

Manje, mina no-Mark asibona osokhemisi abahlaziyayo, kodwa ukudala lawa mathuluzi yinto esicabange ngayo kakhulu sobabili. Emdlalweni wethu omude, umthetho ushaywa ezingeni lasekhaya, lezwe, ngisho nasemhlabeni wonke ofuna ukuncishiswa kwembangela ye-acidification yolwandle (ukungcola kwe-CO2), ukuncishiswa kwe-acidification yolwandle (ngokwesibonelo, ngokubuyiselwa kwekhabhoni eluhlaza okwesibhakabhaka), kanye ukutshalwa kwezimali emandleni emiphakathi esengozini (ngezinhlelo zokubikezela kanye nezinhlelo zokuphatha eziphendulayo).

Kodwa isinyathelo sokuqala sokwenza lowo mdlalo omude ube ngokoqobo idatha. Njengamanje kunezikhala ezinkulu kudatha yamakhemikhali olwandle. Inqwaba yokubhekwa nokuhlolwa kwe-acidification olwandle kuye kwenziwa eNyakatho Melika naseYurophu, okusho ukuthi ezinye zezifunda ezisengozini kakhulu - iLatin America, iPacific, i-Afrika, iNingizimu-mpumalanga ye-Asia - azinalo ulwazi mayelana nokuthi ugu lwazo luzothinteka kanjani, kanjani izinhlobo zabo ezibucayi kwezomnotho namasiko zingase ziphendule. Futhi ikwazi ukuxoxa lezo zindaba - ukukhombisa ukuthi ukugcwala kwe-asidi olwandle, okushintsha i-chemistry yolwandle lwethu olukhulu, kungase kuyiguqule kanjani imiphakathi kanye neminotho - okuzobeka isisekelo somthetho.

Sikubone eWashington State, lapho ucwaningo oluyisibonelo oluphoqayo lokuthi i-acidification yolwandle yayicekela phansi kanjani imboni ye-oyster yahlanganisa imboni futhi yagqugquzela uMbuso ukuthi ushaye umthetho osheshayo nosebenzayo wokubhekana nokugcwala kwe-asidi olwandle. Sikubona eCalifornia, lapho izishayamthetho zisanda kudlulisa izikweletu ezimbili zezifundazwe ukubhekana ne-acidification yolwandle.

Futhi ukuze sikubone emhlabeni wonke, sidinga ukuthi ososayensi babe namathuluzi ajwayelekile, atholakalayo, futhi angabizi kanye namathuluzi ngelebhu ocwaningo lwe-acidification yolwandle. Yilokho kanye okufeziwe yilo mhlangano. Iqembu lethu labayishumi nanye lahlangana izinsuku ezintathu ukuze lidingide kabanzi ngokuthi yini ngempela okufanele ibe kulawo makhithi, iluphi uqeqesho ososayensi abangaludinga ukuze bakwazi ukuwasebenzisa, nokuthi singalusebenzisa kanjani usizo lukazwelonke nolwamazwe ngamazwe ukuze sixhase futhi sisabalalise lezi. amakhithi. Futhi nakuba abanye kwabayishumi nanye babengosokhemisi abahlaziyayo, abanye ochwepheshe bezinto eziphilayo abahlolayo, ngicabanga ukuthi ngalezo zinsuku ezintathu sonke sasigxile emdlalweni omude. Siyazi ukuthi la makhithi ayadingeka. Siyazi ukuthi imihlangano yokufundisa efana nalena esiyenze eMauritius naleyo ehlelelwe i-Latin America kanye ne-Pacific Islands ibucayi. Futhi sizibophezele ekwenzeni lokho kwenzeke.