U-Jessica Sarnowski ungumholi wemicabango ye-EHS ogxile ekukhangiseni okuqukethwe. U-Jessica wenza izindaba ezikhangayo ezihloselwe ukufinyelela izithameli eziningi zochwepheshe bezemvelo. Angase afinyelelwe I-LinkedIn.

Umbuzo owodwa, Izimpendulo Eziningi

Lusho ukuthini ulwandle kuwe? 

Uma bengingabuza lo mbuzo kubantu abayinkulungwane emhlabeni wonke, bengingeke ngithole izimpendulo ezimbili ezifanayo. Kungase kube nokugqagqana okusekelwe emiphakathini yendawo, lapho abantu bevakashela khona, noma izimboni ezithile (isb. ezokudoba ngenjongo yokuthengisa). Nokho, ngenxa yobukhulu bolwandle emhlabeni wonke, kanye nobudlelwano babantu ngabanye nalo, kunomkhawulokudonsa omningi lapho uphendula lo mbuzo. 

Izimpendulo zombuzo wami cishe zisukela ekuthathekeni ziye ekunganakeni. "I-pro" yombuzo ofana nowami ukuthi akukho ukwahlulela lapha, ilukuluku nje. 

Ngakho...ngizohamba kuqala. 

Ngingafingqa okushiwo ulwandle kimi ngegama elilodwa: ukuxhumana. Inkumbulo yami yokuqala yolwandle, okuxakayo, akukhona lapho ngibona ulwandle okokuqala. Esikhundleni salokho, inkumbulo yami yenzeka endlini yesitayela samakoloni esezingeni eliphakathi nendawo engaphansi kwedolobha laseNew York. Uyabona, umama wayenezinhlobonhlobo zamagobolondo asolwandle ahlelwe avundlile emashalofini endlini yokudlela esemthethweni. Angizange ngibuze, kodwa cishe kwakungamagobolondo awathola phakathi neminyaka ehamba ogwini lwase-Atlantic. Umama ubonise amagobolondo njengocezu lobuciko olumaphakathi (njengoba noma yimuphi umculi ebengenza) futhi ayisici esiyinhloko sendlu engiyohlale ngisikhumbula. Angizange ngikuqaphele ngaleso sikhathi, kodwa amagobolondo aqale angazisa ubuhlobo phakathi kwezilwane nolwandle; okuthile okuxhumene kusukela ezixhotsheni zamakhorali kuya emikhomoni ehamba emanzini olwandle. 

Eminyakeni eminingi kamuva, ngesikhathi lapho kwasungulwa “amafoni ashintshayo”, ngenza idrayivu ngisuka eLos Angeles ngiya eSan Diego njalo. Ngangazi ukuthi ngase ngisondela lapho ngiya khona ngoba uthelawayeka wawuzokwedlula uLwandlekazi lwasePacific oluwudedangendlale oluluhlaza okwesibhakabhaka. Kwaba khona ukulangazelela nokwesaba njengoba ngisondela kuleyo arc. Umuzwa kunzima ukuwuphindaphinda ngezinye izindlela. 

Ngakho, ubudlelwano bami nolwandle buncike ekutheni ngikuphi ngokwezwe nasempilweni. Kodwa-ke, into eyodwa efanayo ukuthi ngishiya uhambo ngalunye lolwandle ngixhumeke kabusha nezici zasemanzini, ingokomoya, kanye nemvelo.  

Amandla olwandle athintwa kanjani ukushintsha kwesimo sezulu?

Iplanethi enguMhlaba yakhiwe ngamanzi amaningi ahlukahlukene, kodwa ulwandle ngobubanzi luhlanganisa yonke iplanethi. Ihlobanisa izwe nelinye, umphakathi nelinye, nawo wonke umuntu emhlabeni. Lolu lwandle luhlakazekile phakathi izilwandle ezine ezimiswe ngokwesiko (Pacific, Atlantic, Indian, Arctic) kanye nolwandle olusha lwesihlanu (Antarctic/Southern) (NOAA. Zingaki izilwandle ezilapho? Iwebhusayithi yeNational Ocean Service, https://oceanservice.noaa.gov/facts/howmanyoceans.html, 01/20/23).

Mhlawumbe wakhulela eduze ne-Atlantic futhi wakha ihlobo eCape Cod. Ungase ukhumbule amagagasi agudlayo eshaya ugu lolwandle olunamadwala, amanzi abandayo, nobuhle bogu lwase-rustic. Noma isithombe sikhulela e-Miami, lapho i-Atlantic yaguquka yaba amanzi afudumele, acwebile, anozibuthe ongeke ukwazi ukumelana nawo. Amamayela ayizinkulungwane ezintathu ukuya eNtshonalanga iPacific Ocean, lapho abatshuzi abagqoke izingubo ezimanzi bevuka khona ngehora lesithupha ekuseni ukuze “babambe” amagagasi kanye nezinsimbi zomugqa ezisuka ogwini. E-Arctic, iqhwa lasolwandle liyancibilika ngokushintsha kwezinga lokushisa loMhlaba, okuthinta amazinga olwandle emhlabeni wonke. 

Ngokombono wesayensi kuphela, ulwandle lubaluleke kakhulu eMhlabeni. Lokhu kungenxa yokuthi empeleni kunciphisa imiphumela yokufudumala kwembulunga yonke. Esinye sezizathu zalokhu ukuthi ulwandle lumunca i-carbon dioxide (C02) ekhishwa emoyeni ngemithombo efana nezitshalo zikagesi nezimoto ezihambayo. Ukujula kolwandle (amafidi angu-12,100) kubalulekile futhi kusho ukuthi, nakuba kwenzekani ngaphezu kwamanzi, ulwandle olujulile luthatha isikhathi eside ukufudumala, okungasiza kuphela ukwehlisa imiphumela yokushintsha kwesimo sezulu (NOAA. Kujule kangakanani Iwebhusayithi yeNational Ocean Service, https://oceanservice.noaa.gov/facts/oceandepth.html, 03/01/23).

Ngenxa yalokhu, ososayensi bangase baphikise ngokuthi ngaphandle kolwandle imiphumela yokufudumala kwembulunga ingaba namandla ngokuphindwe kabili. Nokho, ulwandle alugonyiwe emonakalweni obangelwa ukushintsha kweplanethi. Uma i-C02 incibilika emanzini olwandle anosawoti, kuba nemiphumela ethinta izinto eziphilayo ezinamagobolondo e-calcium carbonate. Khumbula ikilasi lamakhemikhali esikoleni esiphakeme noma ekolishi? Nginike ithuba lapha ukuze ngibuyekeze umqondo ngokwemibandela evamile. 

Ulwandle lune-pH ethile (i-pH inesilinganiso esisuka ku-0-14). Isikhombisa (7) indawo emaphakathi (USGS. Water Science School, https://www.usgs.gov/media/images/ph-scale-0, 06/19/19). Uma i-pH ingaphansi kuka-7, khona-ke i-acidic; uma kukhulu kuno-7 kusho ukuthi kuyisisekelo. Lokhu kubalulekile ngoba izinto eziphilayo ezithile zasolwandle zinamagobolondo/amathambo aqinile ayi-calcium carbonate, futhi adinga la mathambo ukuze aphile. Kodwa-ke, lapho i-C02 ingena emanzini, kuba nokusabela kwamakhemikhali okushintsha i-pH yolwandle, okulenza libe ne-asidi eyengeziwe. Lesi yisenzakalo esibizwa ngokuthi "i-ocean acidification." Lokhu kwehlisa isithunzi samathambo ento ephilayo futhi ngaleyo ndlela kusongela ukusebenza kwawo (ukuthola ulwazi olwengeziwe, bheka: NOAA. Iyini i-Ocean Acidification? https://oceanservice.noaa.gov/facts/acidification.html, 01/20/23). Ngaphandle kokungena emininingwaneni yesayensi (ongase uyicwaninge), kubonakala sengathi kunobudlelwano obuqondile bembangela phakathi kokuguquguquka kwesimo sezulu kanye ne-acidification yolwandle. 

Lokhu kubalulekile (ngaphandle kokwesaba ukuphuthelwa ukudla kwakho kwama-clams ku-sauce yewayini emhlophe). 

Cabanga ngalesi simo: 

Uya kudokotela, futhi bakutshela ukuthi une-calcium encane nokuthi, ngeshwa, uphokophele esikhunjeni samathambo ngesivinini esishaqisayo. Udokotela uthi udinga izithasiselo ze-calcium ukuze ugweme isimo esibi. Cishe uzothatha izithasiselo, akunjalo? Kulo mfanekiso okuvunywa ukuthi uyinqaba, lezo zimbaza zidinga i-calcium carbonate yazo futhi uma kungekho sinyathelo esithathwayo ukumisa imbangela yokulimala kwamathambo azo, khona-ke ama-clam akho abheke esiphethweni esiyingozi. Lokhu kuthinta zonke izimbaza (hhayi nje amaclams) ngakho-ke kuba nomthelela omubi emakethe yokudoba, ukukhetha kwakho kwesidlo sakusihlwa sikanokusho, kanye nokubaluleka kwama-mollusk ochungechungeni lokudla kwasolwandle. 

Lezi yizibonelo ezimbili nje zobudlelwano phakathi kokuguquguquka kwesimo sezulu nolwandle. Kuningi le bhulogi engakufaki. Nokho, iphuzu elilodwa elithakazelisayo okufanele ulikhumbule ukuthi kukhona umgwaqo onezindlela ezimbili phakathi kokushintsha kwesimo sezulu nolwandle. Lapho lokhu kulinganisela kuphazamiseka, wena kanye nezizukulwane ezizayo, ngempela, nizowubona umehluko.

Izindaba Zakho

Unalokhu engqondweni, i-Ocean Foundation ifinyelele abantu abahlukahlukene emhlabeni wonke ukuze bafunde ngolwazi lwabo siqu ngolwandle. Umgomo bekuwukuthola abantu abahlukene abahlangabezana nolwandle emiphakathini yabo ngezindlela ezihlukile. Sezwa ngabantu abasebenza ezindabeni zemvelo, kanye nalabo abavele belwazisa ulwandle. Sezwa ngomholi we-ecotourism, umthwebuli wezithombe zasolwandle, ngisho nabafundi besikole samabanga aphezulu abakhule (okungenzeka) benolwandle olwase luthintekile ngenxa yokushintsha kwesimo sezulu. Imibuzo yakhelwe umbambiqhaza ngamunye, futhi njengoba bekulindelekile, izimpendulo zihlukahlukene futhi ziyathakazelisa. 

Nina Koivula | Umphathi Wokusungula Womhlinzeki Wokuqukethwe Olawulayo we-EHS

Umbuzo: Iyini inkumbulo yakho yokuqala ngo-Ocean?  

“Ngangineminyaka engu-7 ubudala futhi sasihamba e-Egypt. Ngangijabule ngokuya olwandle futhi ngifuna amagobolondo olwandle namatshe anemibalabala (ingcebo yengane), kodwa wonke ayembozwe noma okungenani embozwe ingxenye enjengetiyela engicabanga ukuthi manje ibangelwe ukuchitheka kukawoyela. ). Ngikhumbula umehluko onzima phakathi kwamagobolondo amhlophe netiyela elimnyama. Kwakukhona nephunga elibi lohlobo lwebitume okunzima ukulikhohlwa.” 

Q: Ingabe uke waba nakho kwakamuva kwe-Ocean ongathanda ukwabelana ngakho? 

“Muva nje ngithole ithuba lokuchitha amaholide okuphela konyaka ngase-Atlantic Ocean. Ukuhamba ogwini lolwandle phakathi namagagasi amakhulu - lapho uzulazula phakathi kwewa eliwumqansa nolwandle oluhlokomayo - kukwenza uwazise ngempela amandla angenakulinganiswa olwandle."

Umbuzo: Kusho ukuthini ukongiwa kwe-Ocean kuwe?  

“Uma singazinakekeli kangcono izinto eziphilayo zasolwandle, ukuphila eMhlabeni kungase kungenzeki. Wonke umuntu angabamba iqhaza – awudingi ukuba usosayensi ukuze ubambe iqhaza. Uma usogwini lolwandle, thatha isikhashana uqoqe udoti omncane futhi ushiye ugu lungcono kunalokho obukutholile.”

UStephanie Menick | Umnikazi Wesitolo Sezipho Sezikhathi

Umbuzo: Iyini inkumbulo yakho yokuqala yolwandle? Iluphi ulwandle? 

“I-Ocean City… Angazi kahle ukuthi ngangineminyaka emingaki kodwa ngizohamba nomndeni wami esikoleni samabanga aphansi.”

Umbuzo: Yini obuyibheke ngabomvu ngokuletha izingane zakho olwandle? 

“Injabulo nesasasa lamagagasi, amagobolondo olwandle nezikhathi zobumnandi.”

Q: Kuyini ukuqonda kwakho noma ukucabanga kwakho ngezinselele ulwandle olubhekene nazo ngokombono wemvelo? 

“Ngiyazi ukuthi kufanele siyeke ukulahla udoti ukuze sigcine ulwandle luhlanzekile futhi luphephile ezilwaneni.”

Q: Liyini ithemba lakho ngesizukulwane esizayo nokuthi sisebenzisana kanjani nolwandle? 

“Ngingathanda ukubona ushintsho lwangempela ekuziphatheni kwabantu ukuze kuvikelwe izilwandle. Uma befunda izinto besebancane kuzonamathela kubo futhi bazoba nemikhuba engcono kunaleyo yangaphambi kwabo.” 

UDkt. Susanne Etti | IGlobal Environmental Impact Manager for Intrepid Travel

Q: Iyini inkumbulo yakho yokuqala yomuntu siqu yolwandle?

“Ngakhulela eJalimane, ngakho ubuntwana bami bachitha isikhathi esiningi e-Alps kodwa inkumbulo yami yokuqala yolwandle iNorth Sea, okungolunye lwezilwandle eziningi e-Atlantic Ocean. Bengikuthanda nokuvakashela iWadden Sea National Parks (https://whc.unesco.org/en/list/1314), ulwandle olungasogwini olumangalisayo olunenqwaba yesihlabathi namathafa odaka okwenza izinhlobo eziningi zezinyoni zizalele.”

Q: Iluphi ulwandle (Pacific/Atlantic/Indian/Arctic njll.) ozizwa uxhumeke kulo kakhulu manje futhi ngani?

“Ngixhumeke kakhulu kuLwandlekazi iPacific ngenxa yokuvakasha kwami ​​​​e-Galapagos ngenkathi ngisebenza njengesazi sebhayoloji e-Ecuador['s] rainforest. Njengomnyuziyamu ophilayo nombukiso wokuziphendukela kwemvelo, leli qoqo leziqhingi lashiya umbono ohlala njalo kimi njengesazi sezinto eziphilayo kanye nesidingo esiphuthumayo sokuvikela ulwandle nezilwane ezihlala ezweni. Manje ngihlala e-Australia, nginenhlanhla yokuba sezwekazini eliyisiqhingi [lapho] cishe zonke izifunda zizungezwe amanzi oLwandle - ehluke kakhulu ezweni lakithi iJalimane! Njengamanje, ngiyakujabulela ukuhamba, ukugibela ibhayisikili, nokuxhumana nemvelo olwandle oluseningizimu.”

Q: Hlobo luni lwesivakashi olufuna uhambo lwe-ecotourism olubandakanya ulwandle? 

“Umgqugquzeli we-ecotourism ukuhlanganisa abalondolozi bezilwane zasendle kanye nemvelo, imiphakathi yendawo, nalabo abasebenzisa, ababamba iqhaza, nabamaketha ezokuvakasha kwemvelo ndawonye ukuze kuqinisekiswe ukuthi imboni yezokuvakasha igxile ekuzinzeni isikhathi eside esikhundleni senzuzo yesikhashana. Abahambi abanesibindi bayayikhathalela inhlalo, imvelo, namasiko. Bayazi ukuthi bayingxenye yomphakathi womhlaba. Bayawuqonda umthelela esinawo njengabahambi futhi bayakulangazelela ukufaka isandla eplanethini nasezilwandle zethu ngendlela eyakhayo. Banengqondo, banenhlonipho, futhi bazimisele ukumela ushintsho. Bafuna ukwazi ukuthi ukuhamba kwabo akubahloniphi abantu noma izindawo abazivakashelayo. Futhi lokho, uma kwenziwa ngendlela efanele, ukuhamba kungasiza kokubili ukuthi kuthuthuke.”

Umbuzo: I-ecotourism nempilo yolwandle ihlangana kanjani? Kungani impilo yasolwandle ibaluleke kangaka ebhizinisini lakho? 

“Ezokuvakasha zingadala umonakalo, kodwa futhi zingagqugquzela intuthuko esimeme. Uma kuhlelwe kahle futhi kuphethwe kahle, ezokuvakasha ezisimeme zingaba negalelo ekuthuthukisweni kwempilo, ukufakwa, amagugu amasiko kanye nokuvikelwa kwemithombo yemvelo, futhi kukhuthaze ukuqonda kwamazwe ngamazwe. Siyazazi izinto ezingezinhle ngempilo yasolwandle, okuhlanganisa nendlela izindawo ezithandwa yizivakashi ezilwela kanzima ukuphatha ukuthutheleka okuhlala kunwebeka kwabahambi, imiphumela ye-sunscreen enobuthi emhlabeni ongaphansi kwamanzi, ukungcoliswa kwepulasitiki olwandle lwethu, njll.

Izilwandle ezinempilo zinikeza imisebenzi nokudla, zisimamise ukukhula komnotho, zilawule isimo sezulu, futhi zisekele inhlalakahle yemiphakathi egudle ugu. Izigidigidi zabantu emhlabeni wonke—ikakhulukazi abampofu kakhulu emhlabeni—zithembele olwandle olunempilo njengomthombo wemisebenzi nokudla, okugcizelela isidingo esiphuthumayo sokuthola ukulinganisela ukuze kukhuthazwe ezokuvakasha ukuze kuthuthukiswe umnotho kanye nokugqugquzela izikhuthazo ezisimeme zokulondoloza izilwandle zethu. Ulwandle lungase lubonakale lungapheli, kodwa sidinga ukuthola izixazululo ezifanayo. Lokhu kubalulekile hhayi kuphela ezilwandle zethu nasezimpilweni zasolwandle, nasebhizinisini lethu, kodwa nasekuphileni kwabantu.”

UMB: Uma uhlela uhambo lwe-ecotourism olubandakanya ulwandle, yiziphi izindawo ongazidayisa kakhulu futhi ulwazi lwakho lwesayensi yezemvelo lukusiza kanjani ukuthi umelele kokubili ulwandle ngokwalo kanye nebhizinisi lakho? 

“Isibonelo esisodwa ukuthi i-Intrepid yethule isizini ka-2022/23 ku-Ocean Endeavor futhi yaqasha abaqondisi bohambo lochwepheshe abangu-65 bonke abahlanganyela umgomo wokuletha okuhlangenwe nakho okunenjongo kwesivakashi e-Antarctica. Sethule inani lenhloso nokusimama, okuhlanganisa ukuba isisebenzisi sokuqala se-Antarctic ukuqeda ukudla kwasolwandle kusevisi yethu evamile; ukukhonza ubusuku obubodwa obusekelwe esitshalweni ohambweni ngalunye; ukuhlinzeka ngezinhlelo ezinhlanu zesayensi yezakhamizi ezisekela ucwaningo nokufunda; futhi sisebenzisa uhambo lwe-Giants of Antarctica ne-WWF-Australia ngo-2023. Siphinde sabambisana nephrojekthi yocwaningo yeminyaka emibili neNyuvesi yaseTasmania, sihlola ukuthi uhambo lwezokuvakasha luthuthukisa kanjani ubudlelwano obuhle nobunolwazi ngamasiko ne-Antarctica phakathi kwamaqembu ahlukahlukene abahambi.

Kukhona izazi zemvelo ezithile ezingasho indlela engcono kakhulu yokuvikela Antarctica akusikho ukuhamba nhlobo. Ukuthi, ngokuvakashela nje, ulimaza 'ukungonakaliswa' okwenza i-Antarctica ikhetheke. Akukona ukubuka esibhalisa kukho. Kodwa kunezinto ezithile ongazenza ukuze unciphise umthelela wakho futhi uvikele indawo epholile. I-countergument, eyenziwa ososayensi abaningi be-polar, iwukuthi i-Antarctica inekhono eliyingqayizivele lokushintsha nokufundisa abantu ngendawo ezungezile. Cishe amandla angaqondakali. Ukuguqula abahambi abamaphakathi babe abameli abashisekayo. Ufuna abantu bahambe njengamanxusa, futhi abaningi bayahamba. ”

URay collins | Umthwebuli Wezithombe Wasolwandle kanye Nomnikazi we-RAYCOLLINSPHOTO

Q. Ithini inkumbulo yakho yokuqala yolwandle (iyiphi?)

“Nginezinkumbulo ezi-2 ezihlukene zezinsuku zami zokuqala ngichayeka olwandle. 

1. Ngikhumbula ngibambelele emahlombe kamama['] futhi ebhukuda ngaphansi kwamanzi, ngikhumbula umuzwa wokungabi nasisindo, futhi kuzwakale sengathi ngomunye umhlaba ngaphansi lapho. 

2. Ngikhumbula ubaba wami ethola ibhodi lomzimba eliyigwebu elishibhile futhi ngikhumbula ngingena kumagagasi amancane e-Botany Bay nomuzwa wamandla engiphushela phambili futhi phezulu esihlabathini. Ngiyithandile!"

Q. Yini ekugqugquzele ukuthi ube umthwebuli wezithombe wasolwandle? 

“Ubaba wazibulala lapho ngineminyaka engu-7 noma engu-8 futhi sasuka eSydney sehla ngasogwini, khona kanye olwandle, ukuze siqale kabusha. Ulwandle lwaba uthisha omkhulu kimi kusukela ngaleso sikhathi kuqhubeke. Kungifundise ukubekezela, inhlonipho nendlela yokuhamba. Ngaphendukela kuyo ngezikhathi zokucindezeleka noma zokukhathazeka. Ngangibungaza nabangane bami lapho sigibele imidondoshiya ekhukhumele, engenalutho futhi sijabulisana. Kunginikeze okuningi futhi ngisekele imisebenzi yami yonke yempilo ezungezile. 

Lapho ngithatha ikhamera yami yokuqala (esivivinyweni sokuvuselela ukulimala edolweni, ukuvivinya umzimba isikhathi eside) kwaba ukuphela kwesihloko esinengqondo kimi ukuba ngisithwebule ngisendleleni eya ekululameni.” 

Q: Ucabanga ukuthi izinhlobo zasolwandle/zasolwandle zizoshintsha kanjani eminyakeni ezayo futhi lokho kuzowuthinta kanjani umsebenzi wakho? 

“Izinguquko ezenzekayo azithinti nje kuphela umsebenzi wami kodwa zinomthelela omkhulu kuzo zonke izici zempilo yethu. Ulwandle, oluvame ukubizwa ngokuthi amaphaphu eplanethi, ludlala indima ebalulekile ekulawuleni isimo sezulu, futhi ukuguquka kwalo okungakaze kubonwe kuyimbangela yokukhathazeka. 

Amarekhodi akamuva abonisa inyanga eshisa kakhulu eyake yaba khona emlandweni, futhi lokhu kuthambekela okushaqisayo kubangela ukugcwala kwe-asidi olwandle kanye nezigigaba zokushibilika kakhulu, kubeke engozini ukuphila nokulondeka kokudla kwabantu abaningi abathembele ezinsizeni zolwandle ezisekela ukuphila.  

Ngaphezu kwalokho, ukwanda kwezimo zezulu ezimbi kakhulu, okwenzeka ngezikhathi ezishaqisayo, kwenza isimo sibe namandla. Njengoba sicabanga ngekusasa lethu nefa esilishiyela izizukulwane ezizayo, ukulondolozwa kweplanethi yethu nezilwandle zawo kuba yinto ephuthumayo nesuka enhliziyweni.”

Inhlolovo Yabafundi Besikole Samabanga Aphakeme abavela e-Santa Monica | Ngenhlonipho kaDkt. Kathy Griffis

Umbuzo: Iyini inkumbulo yakho yokuqala yolwandle? 

Ukukhuphuka 9th Umdidiyeli: “Inkumbulo yami yokuqala yolwandle yilapho ngithuthela e-LA ngikhumbula ngilubuka ngefasitela lemoto, ngimangazwe indlela olubonakala lunwebeka ngayo unomphela.” 

Ukukhuphuka 10th Umdidiyeli: "Inkumbulo yami yokuqala yolwandle imayelana nebanga lesi-3 lapho ngivakashele eSpain ngiyobona abazala bami futhi saya [M]arbella beach ukuyophumula..."

Ukukhuphuka 11th Umdidiyeli: “Abazali bami bangiyisa ogwini lwe-jackal island [G]eorgia futhi ngikhumbula ngingathandi isihlabathi kodwa amanzi[.]” 

Q: Yini oyifundile mayelana ne-oceanography (uma ikhona) esikoleni esiphakeme (noma esikoleni esiphakathi)? Mhlawumbe khumbula izinto ezithile ezikuvelele uma uye wafunda nge-oceanography. 

Ukukhuphuka 9th Umdidiyeli: “Ngikhumbula ngifunda ngawo wonke udoti nayo yonke into abantu abebelokhu beyifaka olwandle. Okuthile okwangigqama ngempela kwakuyizimo [izenzakalo] ezifana ne-Great Pacific Garbage Patch, kanye nokuthi zingaki izidalwa ezingathintwa amapulasitiki amancane noma obunye ubuthi obungaphakathi kwawo, kangangokuthi wonke amaketanga okudla ayaphazamiseka. Ekugcineni, lokhu kungcola kungabuyela nakithi, ngendlela yokumunca izilwane ezinobuthi ngaphakathi kwe[m].”

Ukukhuphuka 10th Umdidiyeli: “Okwamanje [']ngivolontiya ohlelweni olufundisa izingane izifundo eziningi ezihlukahlukene futhi ngiseqenjini le-oceanography. Ngakho-ke [emavikini] angu-3 adlule lapho ngiye ngafunda ngezidalwa zasolwandle eziningi kodwa uma bekufanele ngikhethe, leyo eyangigqama kakhulu kungaba [s]ea star ngenxa nje yendlela yayo ethakazelisayo yokudla. Indlela i-[s]ea [s]tar edla ngayo ukuthi iqala ngokunamathela inyamazane yayo bese idedela isisu sayo esilwaneni ukuze incibilikise umzimba waso futhi imunce imisoco encibilikisiwe.” 

Ukukhuphuka 11th Umdidiyeli: “Ngangihlala endaweni evalekile ukuze ngazi izinto eziyisisekelo ze-ocean geography njengokuthi [ukuthi kuyini] i-continental drift nokuthi ulwandle luwahambisa kanjani amanzi abandayo nafudumele, nokuthi liyini ishalofu [lezwekazi], lapho uwoyela osolwandle uvela khona. kusukela, ezintaba-mlilo ezingaphansi kwamanzi, izixhobo, izinto ezinjalo.]” 

Umbuzo: Ingabe ubuhlale ukwazi ngokungcoliswa kolwandle kanye nosongo lwempilo yolwandle? 

Ukukhuphuka 9th Umdidiyeli: “Ngicabanga ukuthi bengilokhu ngikhula ngiqonda ukuthi kunokungcola olwandle, kodwa angizange ngibuqonde ngempela ubukhulu bakho kwaze kwaba yilapho ngifunda okwengeziwe ngakho esikoleni esiphakathi.” 

Ukukhuphuka 10th Umdidiyeli: “Cha kwaze kwaba sebangeni lesi-6 lapho ngafunda khona ngokungcoliswa kolwandle.” 

Ukukhuphuka 11th Umdidiyeli: “Yebo lokho kubhora kakhulu kuzo zonke izikole engike ngazifunda kusukela enkulisa[.]” 

Umbuzo: Ucabanga ukuthi ikusasa lisiphatheleni olwandle? Ucabanga ukuthi ukufudumala komhlaba (noma ezinye izinguquko) kuzokulimaza empilweni yakho? Chaza kabanzi. 

Ukukhuphuka 9th Umdidiyeli: “Ngikholelwa ngokuphelele ukuthi isizukulwane sethu sizobhekana nemiphumela yokufudumala kwembulunga yonke. Sengizibonile kakade izindaba zokuthi amarekhodi okushisa aphuliwe, futhi cishe azoqhubeka nokuphulwa ngokuzayo. Yiqiniso, izilwandle zimunca ingxenye enkulu yalokhu kushisa, futhi lokhu kusho ukuthi amazinga okushisa olwandle azoqhubeka enyuka. Ngokusobala lokhu kuzothinta izilwane zasolwandle ezilwandle kodwa futhi kuzoba nomthelela ohlala njalo kubantu ngokukhuphuka kwamazinga olwandle neziphepho ezimbi kakhulu.” 

Ukukhuphuka 10th Umdidiyeli: “Ngicabanga ukuthi ikusasa lolwandle liwukuthi izinga lokushisa kwalo lizoqhubeka [likhuphuka] ngenxa yokuthi limunca ukushisa okubangelwa ukufudumala kwembulunga yonke ngaphandle kwalapho isintu sihlangana ndawonye ukuze sithole [indlela] yokuguqula lokho.” 

Ukukhuphuka 11th Umdidiyeli: “Ngicabanga ukuthi kuzoba nezinguquko eziningi olwandle ikakhulukazi ezisukela ekushintsheni kwesimo sezulu njengokuthi [ngokuqinisekile] kuzoba nolwandle oluningi kunomhlaba njengoba ulwandle luphakama futhi kungabi nezixhobo zamakhorali eziningi futhi ngokujwayelekile njengoba sihweba kakhulu futhi sibeka okwengeziwe. imikhumbi laphaya ulwandle luzozwakala ngokoqobo kunalokho okwakunjalo eminyakeni engu-50 edlule[.]”

I-Ocean Experience

Njengoba kulindelekile, izindaba ezingenhla zibonisa okuhlukahlukene okuvela olwandle kanye nomthelela. Ziningi izinto ozithathayo njengoba ufunda izimpendulo zemibuzo. 

Okuthathu kugqanyiswe ngezansi: 

  1. Ulwandle luxhumene namabhizinisi amaningi futhi ngenxa yalokho, ukuvikelwa kwemithombo yolwandle kubalulekile hhayi nje ngenxa yemvelo, kodwa nangenxa yezizathu zezimali. 
  2. Abafundi bezikole zamabanga aphezulu bakhula benokuqonda okujulile kwezinsongo olwandle kunezizukulwane ezedlule. Cabanga nje ukube ubunaleli zinga lokuqonda esikoleni esiphakeme.  
  3. Abantu abavamile kanye nososayensi ngokufanayo bayazazi izinselele zamanje ezibhekene nolwandle.

*Izimpendulo zihlelwe ukuze zicace* 

Ngakho-ke, lapho ubuyekeza umbuzo wokuqala wale bhulogi, umuntu angabona ukuhlukahluka kwezimpendulo. Nokho, ukuhlukahluka kokuhlangenwe nakho komuntu nolwandle okusibophayo ngempela, kuwo wonke amazwekazi, izimboni, kanye nezigaba zokuphila.