Utshani basolwandle enkathini yokongiwa kofudu lwasolwandle kanye nokudoba oshaka ngokweqile

Heithaus MR, Alcoverro T, Arthur R, Burkholder DA, Coates KA, Christianen MJA, Kelkar N, Manuel SA, Wirsing AJ, Kenworthy WJ kanye noFourqurean JW (2014) “Utshani basolwandle enkathini yokongiwa kofudu lwasolwandle kanye nokudoba oshaka ngokweqile.” I-Frontier Marine Science 1:28.Kushicilelwe ku-inthanethi: 05 Agasti 2014. doi: 10.3389/fmars.2014.00028

Imizamo yokulondoloza izimfudu zasolwandle ezincipha emhlabeni wonke ezidla uhlaza zibangele ukukhula okuthembisayo kwezinye izizwe. Lawa mathrendi angaba nomthelela omkhulu ezinsizeni ezibalulekile ze-ecosystem ezinikezwa izimfunda zasolwandle lapho ufudu ludla khona. Ukwandisa izimfudu kungathuthukisa impilo ye-seagrass ecosystem ngokususa i-seagrass biomass nokuvimbela ukwakheka kwe-sediment anoxia. Kodwa-ke, ukudoba ngokweqile koshaka abakhulu, izilwane ezidla ezinye izimfudu eziluhlaza, kungenza kube lula ukwanda kwezimfudu ezingaphezu kobukhulu bomlando futhi kubangele imithelela elimazayo ye-ecosystem ifane naleyo esemhlabeni lapho izilwane ezidla ezinye ezinkulu ziqothulwa. Idatha yokuhlola evela ezigodini eziningi zasolwandle iphakamisa ukuthi ukwanda kwezimfudu kungaba nomthelela omubi otshanini basolwandle, okuhlanganisa ukucupha ukuwohloka kwe-ecosystem ebonakalayo. Imithelela yezimfudu ezinkulu otshanini basolwandle iyancishiswa uma kukhona oshaka abasaphelele. Ngakho-ke, inani elinempilo loshaka nezimfudu, cishe libalulekile ekubuyiseleni noma ekulondolozeni uhlaka lwendawo yotshani basolwandle, ukusebenza kwayo, kanye nenani lazo ekusekeleni imboni yokudoba nanjengosinki wekhabhoni.

Funda umbiko ogcwele lapha.